Saksamaa
SAKSAMAA LIITVABARIIK (.DE)
Rahvaarv: 82 milj. Suunakood: +49 Ajavöönd: GMT +1 Pindala: 357 022 km2
Pealinn: Berliin Rahaühik: euro (EUR) Liiklus: parempoolne Riigikeel: saksa
Saksamaad peetakse maailma üheks kõige turvalisemaks reisisihiks. Turistide hulga poolest on Saksamaa Euroopas viiendal kohal. Välisturistide seas on Saksamaal kõige populaarsemad Baierimaa, Baden-Württemberg ja Berliin, kuid turiste jagub Saksamaa kõikidesse piirkondadesse. Saksamaal on välja töötatud kümneid rahvusvaheliselt tuntud temaatilisi ringreise, millest lühemad on mõnekümne ja pikimad mitme tuhande km pikkused. Saksamaal on vaatamata suurele rahvastikutihedusele suur hulk atraktiivset loodust ja lõputuna näiv hulk kultuurilisi vaatamisväärsusi. Aga see on ka ülemaailmse kuulsusega rahvapidude (nt Oktoberfest), kultuuriga seotud festivalide, rahvaspordiürituste ja õllekeldrite maa.
UNESCO maailmapärandi nimekirja kuulub Saksamaalt 33 kultuuriga seotud- ja 3 looduslikku objekti. Nimekirjas on muuhulgas Aacheni toomkirik, Kölni katedraal, Speyeri toomkirik, Wiesi palverännukirik, Toomkirik ja Sankt Michaeli kirik Hildesheimis, Maulbronni klooster, Reichenau kloostrisaar, Lübecki hansalinn, Bambergi linn, Rammelsbergi kaevandused ja Goslari hansalinn, Regensburgi vanalinn, Stralsundi ja Wismari vanalinn, Trieri roomaaegsed ehitusmälestised, toomkirik ja Liebfrauenkirche , Berliini ja Potsdami paleed ja pargid , Augustusburgi loss and Falkenlusti loss Brühlis, Quedlinburgi loss ja vanalinn ning nunnakloostri kirik, Wartburgi linnus, Dessau-Wörlitzi aiad, Museumsinsel (Muuseumi saar) Berliinis jne.
VÄÄRT VAATAMIST
- Berliin
- Rügen
- Dresden
- Köln
- Hamburg
- Bamberg
- Weimar
- Sylt
- München
- Lübeck
- Müritz’i Rahvuspark
- Bremen
- Berchtesgaden
- Reini jõgi
- Nürburg
- Frankfurt Maini ääres
- Hannover
- Goslar
- Wismar
- Potsdam
- Fischerviertel
- Rothenburg ob der Tauber
ASUKOHT JA KLIIMA
Saksamaa asub Kesk-Euroopas, 47. ja 55. põhjalaiuse vahel. Riigi põhjaosas on tasandikuline ning kesk- ja lõunaosa mägine. Kesk-Saksamaa kõrgeim punkt on enam kui 1100 m kõrgusel; Tšehhi piiri äärsetel aladel peaaegu 1500 m kõrgusel ja päris lõunas, Šveitsi ning Austria piiri lähedal peaaegu 3000 m kõrgusel. Riigi idaosas (endise Saksa DV aladel) on rahvastikutihedus oluliselt väiksem kui mujal Saksamaal.
Saksamaal on merelise ja mandrilise kliima üleminekuala. Seal on valdav parasvöötme kliima koos selgete aastaaegade vaheldumisega. Valdavad on niisked läänetuuled. Sademeid tuleb aastaringselt, kuid kõige enam suvekuudel. Talved on pehmed, kuid suved suhteliselt jahedad. Keskmine temperatuur: suvel 17 °C ja talvel 1 °C kraadi. Alpides on talved märksa karmimad.
Riigi idaosas Berliini piirkonnas on aastakeskmine temperatuur peaaegu 10°C. Päevased keskmised temperatuurid on novembrist märtsini 3°C ja 8°C vahel, aprillis ja oktoobris 13°C lähedal, mais ja septembris 19°C lähedal ning juunist augustini vahemikus 22°C – 24°C. Öised keskmised temperatuurid on detsembrist veebruarini 0-st kahe külmakraadini ning juunist augustini 12°C ja 15°C vahel. Äärmuslik külm võib ulatuda -25°C-ni ja äärmuslik soe 39°C-ni. Aastas sajab ca 570 mm, kusjuures sademed jagunevad vägagi ühtlaselt (kõige sajusemal kuul juunis sajab 70 mm ja kõige sademetevaesemal kuul veebruaris 35 mm).
Maa lõunaosas Müncheni ümbruses on aastakeskmine temperatuur peaaegu 13°C. Päevased keskmised temperatuurid on novembrist märtsini 1°C ja 8°C vahel, aprillis ja oktoobris 13°C lähedal, mais ja septembris 19°C lähedal ning juunist augustini vahemikus 21°C – 24°C. Öised keskmised temperatuurid on detsembrist veebruarini -3°C kuni -5°C ning juunist augustini 10°C ja 12°C vahel. Äärmuslik külm võib ulatuda -27°C-ni ja äärmuslik soe 36°C-ni. Aastas sajab ca 970 mm. Juunist augustini on igas kuus sademeid üle 110 mm. Kõige sademetevaesemal perioodil jaanuaris ja veebruaris on sademeid alla 50 mm.
Peamine külastusaeg on maist septembrini.
REISITINGIMUSED
Eesti kodanikule on Saksamaa viisavaba. Juhul, kui Eesti kodanik soovib Saksamaale elama, tööle või õppima asuda või seal tööd otsida, peab ta riigis viibimise registreerima. Registreerimiseks tuleb pöörduda kohaliku pädeva ametiasutuse poole mitte hiljem kui kolme kuu möödudes riiki sisenemise päevast arvates. Lisaks palume arvestada, et Saksamaal kehtib nii Saksa kodanikele kui ka välismaalastele osades liidumaades enese registreerimiskohustus. Baden-Württembergis ja Sachsenis tuleb end registreerida kui reis on pikem kui 1 kuu, Nordrhein-Westfalenis, Niedersachsenis ja Brandenburgis - kui külastusaeg on pikem kui 2 kuud.
Eesti Vabariigi Suursaatkond Berliinis:
Hildebrandstr. 5 D-10785 Berlin tel. +49-30- 254 606 00 faks +49-30- 254 606 01 e-mail: Embassy.Berlin@mfa.ee http://www.estemb.de
Eesti Vabariigi aukonsulid Saksamaal
TASUB TEADA
Toll:
Kehtivad üldised EL tollieeskirjad ja piirangud. Täiendav piirang on tubakatoodetel. Tutvu eeskirjadegawww.zoll.de
Lemmikloomad:
Lemmikloomadel peab olema loomapass, mille alusel on looma võimalik üheselt tuvastada, looma mikrokiibi andmed peavad kajastuma passis. Lisaks tuleb esitada loomaarsti tõend marutõve vastu vaktsineerimise kohta.
Arstiabi:
Eesti Haigekassas kindlustatud inimesed, kes viibivad teises liikmesriigis ajutiselt, saavad vajaminevat arstiabi võrdsetele tingimustel selles riigis elavate kindlustatud inimestega. Selleks tuleb taotleda Haigekassast Euroopa ravikindlustuskaart. Vajaminev arstiabi ei ole siiski tasuta – maksta tuleb patsiendi omavastutustasud (visiiditasu, voodipäevatasu jne) asukohamaa tariifide järgi. Lisaks Euroopa ravikindlustuskaardile soovitame sõlmida ka reisikindlustuse.
Liiklus:
Kehtivad üldised Euroopale omased reeglid, liiklus on parempoolne. Paremalt möödasõit on keelatud. Väljaspool asulaid on ilma järelhaagiseta sõiduauto lubatud kiirus alates 100 km/h, asulates 50 km/h. Kiirteedel on soovitatav kiirus alates 130 km/h. Järelhaagisega sõiduautod (haagis-suvilad) tohivad sõita ka kiirteedel kuni 80 km/h. Kiirteed on sõiduautodele maksuvabad, kuid osades linnades (Berliin, München jt) kehtib nõue kesklinna pääsemiseks omada keskkonnasõbralikkuse kleebist, mille saab autoteeninduspunktidest või välismaalt tellides TÜV Nord või TÜV Süd kaudu. Infot leiad ka www.berlin.de/sen/umwelt/luftqualitaet.
Juhil peab kaasas olema kehtiv juhiluba, auto tehniline pass ja kindlustus. Esmaabi karp ja ohukolmnurk on kohustuslik. Juht peab olema vähemalt 18 aastane.
Mootorratturitel on kiiver kohustuslik.
Lubatud on 0,5 promilli piir. Piiri ületamisel on ette nähtud kõrge trahv ja lubade äravõtmine. Liiklusõnnetuse korral, sõltumata asjaolust kes selle põhjustas, karistatakse ka alla 0,5 promilli puhul.
Mobiiltelefoni on lubatud kasutada ainult hands free seadmega.
Informatsiooni rongi- ja bussiliikluse kohta leiate: www.bahn.de
Autorent:
Suuremad autolaenutused on tegevad üle kogu Saksamaa. Avis - http://www.avis.de Hertz - http://www.hertz.de Europcar - http://www.europcar.com Auto laenutamiseks peab olema esitada rahvusvaheliselt kehtiv juhiluba ja isikut tõendav dokument, tavaliselt on nõutav krediitkaardi olemasolu. Hind sõltub auto margist, aga ka laenutuse liigist (kas konkreetne sihtpunkt, kilometraaž või ajaline limiit) ja aastaajast (suvehooajal on see teenus kallim kui talvel).
Kuidas toimida õnnetuse puhul:
Õnnetusjuhtumiste ja rünnakute puhul tuleb helistada politseisse numbril 110, see on ühine number kogu Saksamaal ja avalikes helistamispunktides tasuta. Raudteejaamades ja teedel on spetsiaalsed hädaabi kõnepunktid. Tuletõrje ja kiirabi telefoninumber on üle Saksamaa 112. Kõikidel EL kodanikel on ägeda ootamatu haigestumise või õnnetusjuhtumi korral tasuta või võimalikult soodsa hinnaga arstiabi kättesaadav, selleks peab kindlustatud isikul kaasas olema EL ravikindlustuskaart, mille saab Eesti Haigekassast. Kuna see kindlustus ei kata võimalikke transpordikulusid ja visiiditasu, soovitame sõlmida täiendava reisikindlustuse. Arsti külastuse eest tuleb reeglina tasuda sularahas, krediitkaarte ei aktsepteerita. Igas linnas on organiseeritud vältimatu abi saamine ka öösiti ja nädalavahetustel. Telefoninumbrid on kättesaadavad avalikes kõnepunktides olevatest telefoniraamatutest või helistades numbril 112. Kohustuslik vaktsineerimine ei ole Saksamaale sõitmiseks ette nähtud. Igal kevadel on oht nakatuda Borrelioosi või puugi põhjustatud meningiiti. Riskipiirkonnad on Baden-Württembergi ja Baieri liidumaa ning kindlad maapiirkonnad Hessenis, Rheinland-Pfalzis ja Tüüringis.
Hädaabi numbrid:
Politsei - 110 Kiirabi ja tuletõrje - 112
Öömaja:
Igas väikseimaski Saksa linnas on piisavalt hotelle, kuid siiski on eelnev reserveerimine soovitav. Kindlasti oleks soovitatav hotelli reserveerimine rahvusvaheliste messide toimumise ajal. Saksamaal viibimiseks võib alternatiivselt soovitada pansionaadi laadset või ka eraviisilist majutust. Vastav informatsioon on muutuv, kuid asjakohast teavet jagavad kõik kohalikud turismiametid. Esimese sammuna võiks aga pöörduda Saksa Turismikeskuse poole (Deutsche Zentrale für Tourismus, fax.+49 (0)69 / 75 1903), lisaks saab infot ning teha reserveeringuid internetis aadressilhttp://www.gaestehaus.net/. Soodsat peavarju noortele pakuvad arvukad Jugendherberged. Loomulikult puudub sellise hinna juures ka hotellide mugavus ja tubagi tuleb paljude teistega jagada. Täpsemat informatsiooni saab järgneval aadressil: Das Deutsche Jugendherbergswerk, http://www.jugendherberge.de. Telkimine on Saksamaal lubatud vaid selleks ette nähtud kohtades. Selle ööbimisviisi peale mõeldes tuleks endale juba varakult vastavatest võimalustest infot hankida. Vajalikku infot leiatehttp://www.camping-channel.com/.
Rahavahetus, Pangad:
Eesti kroone saab Saksamaal eurodeks vahetada võrdlemisi ebasoodsa kursi alusel. Reisiks plaanitud summa on seega soodsam juba kodus ümber vahetada. Maksevahendina või sularaha väljavõtmiseks saab kasutada nii deebet- kui ka krediitkaarti, mille kasutamine pole siiski nii levinud kui Eestis. Enamlevinud krediitkaardid on Mastercard, Visa, American Express ja Diners Club. Pankade lahtioleku ajad on erinevad, kuid hiljemalt 18.00 suletakse kõik filiaalid. Laupäeviti ja pühapäeviti on pangad suletud. Pangaautomaadid töötavad ööpäeva ringselt.
Tööpäev:
Saksamaa on üks neist riikidest, kus poodide lahtiolekuajad on seaduslikult paika pandud. Siiski viimastel aastatel liberaalsemaks muutunud reeglistik lubab kaupmeestel uksed lahti hoida kella 9.00 kuni 20.00. Erinevused on regiooniti olemas, sest vastavad regulatsioonid on liidumaade kompetentsis. Pühapäeviti on reeglina kõik kauplused ja teenindusasutused suletud. Nädalavahetustel, alates laupäeva õhtupoolikust, on reeglina võimalik esmatarbekaupu osta ainult bensiinijaamadest.
Elekter: 220V, 50 Hz.
|