Makedoonia - riigist

Balkani poolsaarel on mitmeid rikkaliku kultuuripärandi, puutumata looduse ning soodsa hinnatasemega riike, mida Euroopa turistid alles avastavad - Makedoonia. See on üks Euroopa väiksemaid riike, mida samal ajal asustab üks Euroopa vanimaid rahvaid. Makedoonlased on kujunenud traaklaste, illüürlaste ja muistsete makedoonlaste segunemisel slaavi hõimudega.

Euroopa vanimaid linnu - kõrgetest kaljudest ümbritsetud maaliline Ohrid samanimelise järve kaldal. Unesco maailmapärandi hulka on arvatud nii miljoneid aastaid tagasi tekkinud järv kui Ohridi vanalinn. Kultuurisõber leiab siit põnevaid ajaloolisi hooneid, ostuhuviline kaubandustänavaid ning romantik idüllilisi järveäärseid tänavakohvikuid. Päikese käes peesitades on end mõnus vahepeal selge ja puhta veega järves värskendada.

Ümbruskonna kauni loodusega saab tutvuda paadiga mööda Ohridi järve sõites või Galicica looduspargi rohelistel nõlvadel õndsas vaikuses matkates. Õhtuti täitub Ohridi vana ja uut linnaosa ühendav jalakäijate tänav kohalike ja puhkajatega. Restoranides ja kohvikutes nauditakse heatasemelisi Makedoonia veine ning maitsvaid roogi. Pidu käib baarides varajaste hommikutundideni.

Ohridi järv

Ohridi järv on Makedoonia kolmest tektoonilisest järvest suurim - pikkus u 30 km, sügavaim koht 289 m. Järv paikneb 695 m kõrgusel üle merepinna ning hõlmab 358 m2 suuruse maa-ala. Üks Euroopa sügavamaid ja vanimaid järvi on oma hämmastavalt selge ja puhta veega siia külalisi meelitanud juba eelajaloolisest perioodist.

Vesi voolab järve kolmest jõest. Enamik veest pärineb aga Prespa järvest, mis paikneb teisel pool Galicica mäge. Kõrgel mägedes asuvast Prespast voolab vesi läbi allikate alla Ohridi järve. Kaks suurimat allikat on Ostrovo ja Biljana Püha Naumi kloostri ja Ohridi linna lähistel. Ohridi ja Prespa järved kuuluvad Dessaret'i vesikonda, mis tekkis geotektoonilise liikumise käigus u 5 miljonit aastat tagasi. Kogu maailmas on veel vaid mõned samal moel tekkinud järved, kuulsaimad neist Baikal ja Tanganyika. Enamike teiste järvede eluiga on lühem - vähem kui 100 000 aasta jooksul täitub järv settega. Usutakse, et Ohridi järve pika eluea saladuseks on sügavus ning toitvad allikad, kust tuleb vähe setet.

Ohridi järv kujutab endast unikaalset ökosüsteemi - siin on üle 200 endeemse taime- ja loomaliigi. Unikaalse floora ja faunaga järv kuulub Euroopa suurimate bioloogiliste reservide hulka, mille juured ulatuvad 2-4 miljoni aasta tagusesse aega. Kuulsaimate liikide hulka kuuluvad kaks Ohridi järve forelliliiki: letnica ja belvica. Samuti elutseb siin kahte liiki angerjaid ning viidikas, kelle soomustest tehakse tundud Ohridi pärleid.

Ohridi järvel on mägine piir Ida-Albaaniaga. Järve kaldal on 3 linna: Makedoonia linnad Ohrid ja Struga ning Albaania linn Podradec. 1979. a arvati juba jääajast pärinev Ohridi järv UNESCO maailmapärandi hulka.

Ohridi vaatamisväärsused

Makedoonias on ühtekokku 4293 arheoloogilist vaatamisväärsust. Siin on 992 kirikut ja kloostrit, 50 000 m2 ulatuses freskosid, 23 000 ikooni. Ohridis oli 19.sajandil ühtekokku 365 kirikut, üks kirik iga kalendripäeva jaoks.

Varakristlik looma- ja taimemosaiikidega kaunistatud basiilika ehitati 5.sajandil, mil Lychnidos (tänapäeva Ohrid) oli oluliseks usukeskuseks.
U 2000 a vanune antiikteater on Ohridi suvefestivali pealava.
Tsaar Samuil (976-1014) ehitas mäetipule linna kaitseks 3 km pikkuse ja 16 m kõrguse kindluse. Tänapäeva kindluse tornidest on 18 ja väravatest 4 originaalid. Siit avaneb kaunis vaade üle kogu linna.
11.sajandi varakristliku basiilika varemetele ehitatud Sveti Sofija kirik rajati Ohridi peapiiskopi pühamuks. Bütsantsiajal tegutses siin mošee. Kirik on tuntud oma kaunite freskode poolest ning Ohridi suvefestivali aegu toimvad siin klassikalise muusika kontserdid.
Sveti Klimenti ja Panteleimoni kiriku seest leiame 10.sajandil ehitatud Sveti Kliment Ohridski kirku jäänused.
13.sajandi lõpus ehitatud järveäärne Sveti Jovan Kaneo kirik on tuntud ilusate freskode poolest.
Sveti Naumi klooster asub Ohridist 26 km kaugusel, Albaania piiri lähedal. Kloostrikiriku hinnaline ikonostaas valmis 1711.aastal. Kloostri kõrval voolab kaunis allikas.
Bogorodica Perivleptosi kirik pärineb aastast 1295 ning paikneb vanalinna ülemise värava lähistel. Freskodega kaunistatud kirikut tuntakse ka Sveti Klimenti nime all. Kiriku juures on ikoonigalerii, kus võib imetleda kolmekümmet keskaegset kohalike kunstnike poolt maalitud ikooni.
Sveta Bogorodica Kamensko kirik vanalinna servas on tuntud värvikireva ikonostaasi poolest.
Slavko Upevce on kohalik kunstnik, kelle galerii asub Bulevar Makedonski Prosvetiteli tänaval. Ta kujutab oma maalidel Ohridit ja selle ümbruskonda.
Puunikerdusateljee vanalinnas, Barokis esitleb puust nikerdatud ikoone, ikonostaase ja mööblit.
Rahvusmuuseum asub Robevi majas, mis on heaks näiteks 19.sajandi Ohridi arhitektuuristiilist. Muuseumis esitletakse Ohridi ja selle ümbruse arheoloogilisi leide eelajaloolisest ja keskajast. Imetleda saab ka suurt ikooni- ja mündikollektsiooni.
Cinari väljak on kohalike hulgas populaarseks kohtumispaigaks ning on nime saanud seal kasvava üle 800 aasta vanuse plaatanipuu järgi, mille ümbermõõt on peaaegu 20 cm.
Bay of the Bones vaiadel muuseumküla paikneb järvel ning on rekonstruktsioon 1200-700 a e.Kr aegsest külast. Naabrusest leiame ka Rooma kindluse varemed.
Galicica looduspargist avaneb kaunis vaade allolevale Ohridi järvele.

Rannad

Populaarseimad rannad on kiviklibused Cuba Libre ja Kadmo, mis paiknevad Ohridi keskusest pisut väljas. Nendes randades on kohvikud ning mängib muusika. Vesi on puhas ja selge, aga ülemäära soojaks ei lähe. Paljudel Ohridi hotellidel on oma privaatrand. Järvel saab sõita ka pedaalipaadiga.
Vanalinna lähistel, Sveti Jovan Kaneo kiriku juures on kitsas liivarannariba. Rannal on tasulised lamamistoolid ja varjud.
Parimad ja pikimad rannaribad on Ohridi järve lõunaosas paiknevad Ljubanista ja Gradiste. Sveti Naumi poole viiva tee ääres on mitmeid pisikesi rannasoppe.
14 km kaugusel Ohridist, Strugas, on pikk liivarand.

Kliima

Makedoonia temperatuurid varieeruvad suuresti. Suvel võib temperatuur küündida 40 °C ja talvel langeda 30 °C -ni. Parim külastusaeg on juulist septembrini. Turismi tipphooaeg on juuli keskpaigast augusti keskpaigani. Lumi püsib kõrgemates mägedes mai lõpuni, see on ka parim aeg seal suusatamiseks.