JAAPAN (.JP)

Jaapan on kaasaegse maailma üks kõige mitmekülgsemaid turismisihtpunkte. Aastas külastab seda saartel asuvat riiki enam kui 8,5 miljonit turisti. Jaapanis võib kohata väga huvitavat loodust, iidset kultuuri ja aastatuhande vanust arhitektuuri, aga ka ülimalt modernseid ehitisi, -tehnikasaavutusi ja –meelelahutusi. See on maa, kus asuvad püha Fuji mägi, Himeji-jo kindlus, Itsukushima šintoistlik pühamu, mitmed väga olulised budistlikud pühamud, maailma ühed kõige kiiremad rongid, tehnikasaavutustest üleküllastunud lõbustuspargid ja peaaegu mõõtmatult muud põnevat. Kui siia juurde arvestada jaapanlastele omane ülim viisakus, ainulaadne köök koos lõpmatuna näiva mereandide valikuga ning jaapanlaste ülirikkalik kultuuripärand, siis võib Jaapanit julgelt nimetada paljude turistide unistuste maaks. Eesti elanike jaoks on Jaapani ainsaks puuduseks suhteliselt suur kaugus.

UNESCO maailmapärandi nimistusse kuulub Jaapanist 12 kultuurilist objekti ja 4 loodusobjekti. Nimetatud kultuuriliste objektide hulgas on muuhulgas Honshū saare Nara prefektuuris asuvad Horyu-ji piirkonna budistlikud monumendid; Honshū saare Hyōgo prefektuuris asuv 17. sajandi algusest pärit kindlusekompleks Himeji-jo; Honshū saare edelaosas asuv Hiroshima rahumemoriaal (Genbaku Dōmu); Jaapani keskosa lääneranniku lähedal asuvad Shirakawa-go ja Gokayama ajaloolised külad; Jaapani lõunaosas Itsukushima saarel asuv Itsukushima šintoistlik pühamu; Honshū saare lõunaosas Shimane prefektuuris asuv Iwami Ginzan’i kunagine hõbedakaevandus ja sealne kultuurmaastik; Honshū saare keskosas asuvad Kyōto piirkonna ajaloolised monumendid; Honshū saare keskosas Nara prefektuuris paiknevad Nara ajaloolised monumendid jne. Loodusobjektidest on nimistus Jaapani põhiterritooriumist umbes 1000 km kaugusele kagusse jäävad Ogasawara saared (enam kui 30 saart kogupindalaga 73 km2); Honshū saare põhjaosa mägine ala Shirakami-Sanchi (sh sealne kaitsealune pöögimets); Hokkaidō saare kirdepoolne poolsaar Shiretoko ning Kyūshū saarest 80 km kaugusel lõunas asuv 503 km2 suurune Yakushima saar.

VÄÄRT VAATAMIST

1. Yakushima
2. Iriomote
3. Takayama
4. Kyoto
5. Hiroshima
6. Matsuyama
7. Osaka
8. Nara
9. Fukuoka
10. Nagasaki
11. Usuki
12. 88 templit
13. Daisetsuzan National Park
14. Nikkō

ASUKOHT JA KLIIMA

Jaapan asub erinevatel saartel Ida-Aasias, valdavalt 30. ja 46. põhjalaiuse vahel. Riigi pikkus ja mägine maastik teevad kliima mitmekülgseks. Põhjas (Hokkaidōs) on lühikesed suved ning pikad lumerohked talved ja Lõuna osa (Okiwana) naudib subtroopilist kliimat. Ülejäänud riigis on neli aastaaega.

Parim külastusaeg on märtsist maini ja septembrist novembrini, mil on ilma poolest stabiilne periood.

Riigi keskosas pealinna piirkonnas rannikul on päevased keskmised temperatuurid detsembrist märtsini 10°C–13°C, aprillis ja novembris 17°C–19°C, mais ja oktoobris 22°C–23°C ning juunist septembrini 25°C–31°C. Öised keskmised temperatuurid on detsembrist märtsini 2°C–6°C, aprillis ja novembris 10°C–11°C, mais ja oktoobris 15°C ning juunist septembrini 19°C–24°C. Sademeid on aastas 1400 mm. Detsembrist veebruarini sajab igas kuus 45–60 mm; märtsis ja novembris 90–100 mm; ülejäänud aastal 130–180 mm kuus. Aastas on üle 110 vihmapäeva. Detsembris ja jaanuaris on kummaski kuus 4–5 sajupäeva. Samas juunis on keskmiselt 14 vihmapäeva. Keskmine suhteline õhuniiskus on aastaringselt 50–75%.

Hokkaidō saarel Sapporo piirkonnas on päevased keskmised temperatuurid detsembrist märtsini -1°C–4°C, aprillis ja novembris 9°C–11°C, mais ja oktoobris 16°C–17°C ning juunist septembrini 21°C–26°C. Öised keskmised temperatuurid on detsembrist märtsini -3°C – -7°C, aprillis ja novembris 1°C–3°C, mais ja oktoobris 7°C–8°C ning juunist septembrini 12°C–19°C. Sademeid on aastas 1100 mm. Märtsist juulini sajab igas kuus 55–80 mm; ülejäänud kuudel 95–135 mm kuus. Lumesadu on aasta jooksul kokku 600 cm, sh jaanuaris 170 cm ja veebruaris 150 cm. Detsembrist jaanuarini sajab igas kuus lund 25–29 päeval. Keskmine suhteline õhuniiskus on aastaringselt 60–75%.

Kyūshū saare põhjakaldal Fukuoka piirkonnas on päevased keskmised temperatuurid detsembrist märtsini 10°C–14°C, aprillis ja novembris 18°C–19°C, mais ja oktoobris 23°C–24°C ning juunist septembrini 27°C–32°C. Öised keskmised temperatuurid on detsembrist märtsini 3°C–6°C, aprillis ja novembris 10°C–11°C, mais ja oktoobris 15°C ning juunist septembrini 19°C–25°C. Sademeid on aastas enam kui 1600 mm. Oktoobrist veebruarini sajab igas kuus 55–80 mm. Seevastu juunis ja juulis on kummaski kuus sademeid 260–270 mm. Ülejäänud aastal sajab 110–190 mm kuus. Aastas on 130 vihmapäeva. Igas kuus on vihmapäevi 7–13. Keskmine suhteline õhuniiskus on aastaringselt 64–76%.

REISITINGIMUSED

Eesti kodanik ei vaja Jaapanisse reisimiseks viisat juhul, kui riigis viibitakse kuni 90 päeva.

Kõik Jaapanisse reisijad (v.a. allpool nimetatud isikud) peavad piiril andma sõrmejäljed mõlema käe nimetissõrmelt ja laskma teha näofoto. Nimetatud nõudeid ei pea täitma järgnevad isikud:

Riiki sisenemiseks on vajalik kehtiv pass (vähemalt 3 kuud peale reisilt naasmist) ja tagasisõidupilet. 
Lisaks tuleb täita maaletuleku kaart (Disembarkation card), mida tuleb kogu reisi vältel alal hoida.
Viisaperioodi vältel Jaapanist lahkudes, eriti pikemaajalisel riigis viibimisel, on soovitav taotleda tagasipöördumisluba (Re-entry permit to Japan), mis kergendab tolliprotseduure Jaapanisse naasmisel.

Ilma vastava loata pole sel perioodil õigust töötada. Immigratsioonireeglite rikkumine võib kaasa tuua 5-aastase riiki sisenemise keelu.

Eesti saatkond Tokios:
2- 6- 15 Jingu-mae, Shibuya-ku 
Tokio 150-0001 
tel. ( 813) 54 12 72 81 
faks ( 813) 54 12 72 82 
e-mail: Embassy.Tokyo@mfa.ee
www.estemb.or.jp
Saatkond on avatud esmaspäevast reedeni 10.00-12.30 & 14.00-17.00 
Saatkond on suletud nädalavahetustel ja riiklikel pühadel.

Jaapani Suursaatkond Tallinnas:
Harju 6, 15069 Tallinn 
tel. (+372) 631 05 31, 631 05 32 
faks (+372) 631 05 33 
http://www.japemb.ee

TASUB TEADA

TÄHELEPANU!

Jaapani idaosa tabas 28.jaanuari varahommikul maavärin, mille tugevuseks mõõdeti 5,5 magnituudi Richteri skaala järgi. Tõuget oli tunda kapealinnas Tokyos.Tsunamihoiatust antud ei ole.

Jaapani kirdeosa raputas 11. märtsil, 9,0-magnituudine maavärin, mis põhjustas ka kuni 10 meetri kõrguse hiidlaine, tuues kaasa väga suurel hulgal inimohvreid, purustusi ja kahjustusi. Järeltõuked jätkuvad mitmetes piirkondades, sh Tokyos. Laialdastel aladel on hävinenud infrastruktuur ning esinevad probleemid elektrivarustusega.

Tokyost 250 kilomeetrit kirdes asuvas Fukushima tuumaelektrijaamas on pärast 11. märtsi toimunud mitu plahvatust, mis on suurendanud piirkonna radiatsioonitaset. Alates 22. aprillist kehtib 20 km raadiuses Fukushima Dai-ichi aatomielektrijaamast keelutsoon, kuhu pole ilma loata lubatud siseneda. Keelu rikkumise eest on ette nähtud rahatrahv. Kõike eeltoodut arvesse võttes soovitame mitte reisida Tokyost põhja poole jäävatele aladele. Seoses Fukushima tuumaelektrijaama olukorra ja ilmastikuolude ettearvamatusega ning Tokyo lähedusega õnnetuspiirkonnale soovitame ka mitte reisida Tokyosse, kui selleks puudub vältimatu vajadus. Jaapani lõunaosa on seni turvaline ja sinna reisimiseks piiranguid ei ole. Samuti soovitame endiselt kõigil Jaapani kirdeosas viibivatel kodanikel õnnetuspiirkonnast lahkuda, et vältida radiatsiooniga kokkupuutumise tervistkahjustavaid mõjusid.

Kindlasti tuleb igal ajal jälgida kohalike ametivõimude antavat teavet ohutaseme kohta ning järgida nende soovitusi turvalise käitumise osas.

Hea Teada:

Riiki külastades tuleb arvestada looduslike riskidega (maavärin, taifuun, tsunami), kuna Jaapan asub seismiliselt aktiivses piirkonnas. 
Õnnetuste korral tuleb täita kohalike ametnike korraldusi ning võimalusel teavitada Eesti saatkonda Jaapanis.

Kuritegevuse tase Jaapanis on madal, ent üldine tähelepanelikkus reisil aitab võimalikke ebameeldivusi vältida.

Jaapanis Eesti juhiload ei kehti. Kehtiv ei ole ka Eestis välja antud rahvusvaheline juhiluba (IDL). Jaapanis on vasakpoolne liiklus ning teeolud on väga head.

Soovitav on kaasas kanda piisavalt sularaha, sest väljaspool Jaapanit välja antud pangakaardiga ei ole paljudes kohtades võimalik maksta. Samuti ei ole paljudest pangaautomaatidest võimalik sellise kaardiga raha välja võtta. Citibank, postkontorite ja 7/11 pangaautomaadid üldjuhul aktsepteerivad välismaa pangakaarte.

Tava GSM-telefonid Jaapanis ei tööta. EMT-l ja Elisal on sõlmitud roaminglepingud Jaapani mobiilsideoperaatoritega (NTT Docomo ja Vodafone), kuid kohalike võrguteenuste kasutamiseks on vajalik 3G telefon.

Kui on plaan Jaapanis pikemalt ringi liikuda, on soovitav end varustada JR Railpassiga, kuna üheks suuremaks kuluartikliks on Jaapanis just transport. Railpassi saab osta vaid väljaspool Jaapanit. vt lähemalt http://www.japanrailpass.net.

Hädaabinumbrid:

Politsei - 110
Kiirabi (ka tuletõrje) - 119 
TELL (Tokyo English Lifeline, nõustamine inglise keeles) - (+81) 3 5774 0992

Elekter 100V 50 Hz,