Horvaatia

Pindala: 56 542 km²

Pealinn: Zagreb

Geograafia: Horvaatia (horvaadi keeles Hrvatska) on riik Euroopas Balkani poolsaare loodeosas. Horvaadid ise peavad oma maad mitte Balkanile, vaid Kesk-Euroopasse kuuluvaks. Horvaatia pealinn on Zagreb.

Üldinfo: Euroopa üheks ilusaimaks maaks peetav Horvaatia on jõudnud tänaseks võita paljude Eestimaa rändurite sümpaatia. Horvaatia tõmbenumbriks on kahtlemata Aadria mere saared ning supelrannad, kus võib mõnusalt peesitades päikesevanne võtta. Aadria mere supelrannad on lausa loodud allveespordi harrastajatele, kes janunevad uute veealuste maailmade avastamise järele ning pealegi pakuvad muinasjutulise Horvaatia puutumatu loodus ning mägimaastikud igaühele midagi huvitavat!

Riigikord: Parlamentaarne vabariik.

Riigikeel: Horvaatia keel kuulub indo-euroopa keelkonna lõuna-slaavi keeleperekonda. Lähedane keel on serbia keel. Kuni 1991. aastani peeti horvaadi keelt lihtsalt serbo-horvaadi keele dialektiks. Keel elab praegu pidevas muutumises. Horvaadid kasutavad ladina tähestikku. Erinevates piirkondades kõlab keel erinevalt. Turismipiirkondades kõneldaks inglise, itaalia, saksa, vähesel määral ka vene keelt. Üldiselt saavad horvaadid vene keelest aru.

Usk: Katoliiklus (76,5 %), ka luterlus ja õigeusk.

Kliima: Dalmaatsia lõunaosas on kliima vahemereline. Mägedes ja sisemaal kontinentaalne. Tähtsamad puhkusepiirkonnad on Dubrovniku ja Makarska riviera. Iseloomulik kogu Horvaatia rannikule on aga väga kiiresti muutuv tuul, mis võib ka suvekuudel paisuda päris tugevaks ja takistada isegi näiteks laevaliiklust. Suvi on kuiv ja soe. Sademeid rohkem oktoobrist jaanuarini. Dalmaatsia on üks päikesepaistelisemaid piirkondi Euroopas: Hvar 2715, Split 2697, Korèula 2671, Dubrovnik 2584 päikesepaistelist tundi aastas. Keskmised temperatuurid juulis 25 – 28 °C, septembris 20 -25 °C. Merevesi juulis kuni 28 °C, juunis ja septembris 18 - 22˚C.

Ajalugu: Praeguse Horvaatia ala asustati juba kiviajal. Keskmise paleoliitikumi ajal elasid Krapinas neandertallased. Varases neoliitikumis kujunesid Starčevo, Vinča, Sopoti ja Hvari kultuurid. Horvaatia geograafilise asendi tõttu on riik saanud mõjutusi paljudelt Euroopa rahvastelt. 400. aastal eKr laiendasid sellel rannikualal oma impeeriumi roomlased. Hiljem on siin valitsenud Habsburgid, türklased, ungarlased. 
1945. aastal läks Horvaatia Jugoslaavia koosseisu. 1946. aastal loodi Horvaatia Rahvavabariik, 1963. aastal Horvaatia Sotsialistlik Vabariik. 1990. aastal sai Horvaatiast sarnaselt teiste Balkani maadega sõja tallermaa. Samal aastal võeti referendumi alusel vastu otsus Horvaatia ja Sloveenia iseseisvuse kohta. 1991. aastal kuulutas Horvaatia end iseseisvaks riigiks. Kuu aega peale seda astus riik ametlikult Jugoslaaviast välja, kuid sõda Horvaatia iseseisvuse eest kestis veel neli aastat. 1992. aastal sai Horvaatia ÜRO liikmesriigiks. Tänapäeva Horvaatia on turvaline ja rahulik riik.

Köök: Horvaatia kööki iseloomustab maitserohelise rohkus. Horvaadid armastavad väga kalmaari- ja krevetitoite. Aadria merest püütud kala ja krabi peetakse parimaks maailmas. Pagi saarel valmistatud kitsepiimast juust ei jää oma kvaliteedilt alla kõrgeklassililstele prantsuse juustudelegi. Horvaatia köök on regiooniti väga erinäoline – rannikualade toiduvalmistamine erineb mägede ja orgude omast sootuks.
Pärast Horvaatia iseseisvumist taastatakse riigis vähehaaval kohalikke toiduvalmistamistavasid – igal aastal korraldatakse siin kulinaariafestivale, kus demonstreeritakse vanade traditsiooniliste roogade valmistamist. Tüüpilisi horvaatia köögi hõrgutisi saate maitsta gostionojeks või gostionicaks nimetatavates kõrtsides, mis kujutavad endast traditsioonilisi kohalikke roogi pakkuvaid väikeseid restorane. Siinsed slasticamad kutsuvad möödaminejaid mekkima kohvi, värskete puuviljadega jäätist ja mitmesuguse täidisega (isegi kastanitäidisega) pirukaid. 
Horvaatia saarte ja terve Aadria mere ranniku elanike toidulaual domineerib kala. Siin leidub koguni spetsiaalseid kalarestorane (riblji restoran), mis on eriti populaarsed välisturistide seas. Kuna kala tuuakse siia otse kalalaevadelt ilma seda külmutamata, on see väga kvaliteetne. 
Horvaatia mägistes piirkondades ja Istra poolsaarel armastatakse väga õhukesteks viiludeks lõigatud kuivatatud sealiha (prsut), tallelihapraadi (janjetina) ja mereande. Üks eripärasemaid hõrgutisi horvaatia köögis on praetud talleliha Cresi saarelt – kuna siinsete karjamaade rohule puistatakse soola, on ka talleliha erilise soolase maitsega. Mägede vahel orgudes peituvates külades pakutakse teile kindlasti teravamaitselist guljašši kartulitega ning erinevaid linnuliharoogasid. Põhja-Horvaatia köögile on suurt mõju avaldanud austria ja ungari toiduvalmistamistraditsioonid. Selles regioonis armastatakse süüa praetud kalkuni-, hane- ja pardiliha. Tihtipeale küpsetatakse linnuliha maisitaignas.
Istra poolsaarel valmistatakse palju roogasid ulukilihast ja seentest (siin laiuvad suured metsad). Selle piirkonna restoranides saate maitsta ka salapäraseid, üksnes maa all kasvavaid aromaatseid seeni trühvleid. Väga populaarne on siin kitsepiimast juust (paski sir) Pagi saarelt. Juustu leotatakse oliiviõlis, et see kauem säiliks. Õli annab kitsejuustule omapärase maitse. Paski siri ostetakse mitte üksnes delikatessiks, vaid ka kingituseks koju kaasa. Horvaatia maiustustest on kõige hõrgumad kohupiima ja hapukoorega rullbiskviit (strukli) ning pähkli- ja moonipirukad.

Horvaatia veinivalmistamis traditsioonid on 6000 aasta vanused. Tänapäeval on riigis registreeritud ligikaudu 700 veinisorti, neist 76 peetakse eliitveinideks (Vrhunsko, Cuveno). 
Rannaäärsetel aladel armastatakse Horvaatia punast veini, nagu Teran, Merlot, Kabernet, Opoplo, Plavac, Dingačpostup. Valgetest veinidest on siin populaarseimad Malvazija, Pošip, Pinot, Kujundžuša, Žlachtina, Muskat. 
Horvaatia mandriosas juuakse järgmisi veine: Rizling, Graševina, Burgundac, Traminac. 
Horvaatia maapiirkondades valmistatakse viinamarjadest erinevaid maitsvaid koduveine (domace vino). 
Paljudes kohtades müüakse kohalikku lauaveini (lõunasöögi juurde). See on odav ja väga kvaliteetne. Rannaäärsetes regioonides juuakse janu kustutamiseks mägiallikaveega (bevanda), sisemaal aga mineraalveega lahjendatud veini. Sellist lahjendatud veini nimetatakse gemistiks. Soodaveega segatud veini kutsutakse spriceriks. 
Kangematest alkohoosetest jookidest on siin populaarsemad ploomiviin ja viinamarjaviin rakia. Õllelgi on horvaatide joogiletil oma ärateenitud koht – Horvaatias valmistatavat Tuborgi ja Karlovacko õlut juuakse terves maailmas.